Hiiumaa põhjatipus Tahkuna poolsaarel asub Eesti kõrgeim malmtuletorn. Valge 43meetrine omal ajal ülimoodne torn valmis 1875. aastal Prantsusmaalt tellitud detailidest. Sihvaka, iseloomulikult ruudulise tuletorni eri korrustel ootavad külastajaid näitused ja installatsioonid, tuletornis toimuvad teatrietendused ja kontserdid. Laternaruumi ja rõdule jõuab prantslaslikult elegantset keerdtreppi pidi. Tuletorni juurest viib mereäärne matkarada mööda liivaranda teise maamärgi – Tahkuna suurkivini ja sealt edasi põlismetsa. Nutipingid annavad ülevaate tuletorni ajaloost, siinsest loodusest, militaarpärandist ja merendusest. Torni jalamil on avatud kohvik ja suveniiripood.
Peterburi–Paldiski raudtee valmimisel suurenes siinsete sadamate tähtsus ja oluliseks peeti tuletorne, mis tagasid paremad navigatsioonitingimused Soome lahel. Koos Tahkuna tuletorniga hakati planeerima Ristna majakat, mis pidid üheskoos Hiiu madalat tähistama.
Torni ruudulise välimuse annab malmkonstruktsioon, kus spetsiaalse kujuga detailid katavad liitekohad nii, et niiskus ei saa konstruktsiooni sisemusse. Malmtornid ei vajanud tugipiilareid ja püsisid tänu omaenda raskusele. Malmdetailidest torni mõtles välja inglasest insener Alexander Gordon, kelle 1841. aastal Jamaicale projekteeritud tuletorni ehitusmeetod sai kiiresti tuntuks.
Tahkuna tuletorn on hästi säilinud, vaid I maailmasõjas kannatada saanud dioptrilise valgusaparaadi prisma klaasid asendati 1920. aastal Inglismaalt tellitud optiliste läätsedega.
Tahkuna tuletorni hoonekompleks annab hea ettekujutuse kaldatuletorni elukorraldusest. Abihoonetest on säilinud 19. sajandi teisel poolel ehitatud saun, kivist petrooleumiait, kelder ja 20. sajandil ehitatud puitelamu ja generaatorihoone.