Lõuna-Eestis Räpina paisjärve ääres asub Eesti vanim ja seni töötav paberitehas, mille hoone kuulub Euroopas ainulaadsete tööstusarhitektuuri näidete hulka. Giidi abiga saab tutvuda tehase ajaloo, paberi valmistamise ajaloolise ja tänapäevase tootmisprotsessi, tehnoloogia ja masinatega. Kõrvuti teeb siin tööd nii vana kui moodne masinapark. Hellitavalt “vanakeseks” kutsutava, Sigeli vabrikus toodetud aurusilindritega masina vanimad osad on pärit 1860. aastatest.
Ekskursioon viib tohutu suurte paberimassibasseinide kohale, sõela juurde, ja näitab, kuidas paberimassist pressitakse viltide vahel vett välja. Muu hulgas valmivad siin vanast, töödeldud rahapaberist tooted, kus kasutusel nii varem käibel olnud Eesti kroonid kui Soome margad.
Paberivabriku ajalugu ulatub 1728. aastasse, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde rakendas Võhandu veerikkuse tööstuse hüvanguks. Kohapeal toodetud tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Taaskasutustehnoloogial paberiveski alustas tööd 1734 ja kasutas toorainena linast kaltsu. 1865. aastal sai paberiveskist vabrik, Saksamaalt jõudis kohale esimene paberimasin ja lühikese aja jooksul veel kolm. Hakati tootma peenemaid paberisorte nagu filterpaber apteekide tarvis, kuivatuspaber ning suitsu- ja siidipaber.
Tänapäeval on tehas moderniseeritud ja toodab laia valikut pakkenurki, pakendamispabereid ja muid taaskasutusel põhinevaid paberitooteid.