Hiiumaa keskus Kärdla on nime saanud väikeselt rootslaste külalt, kuid kujunes linnaks tänu kalevivabrikule, mille 1829. aastal rajasid siia parunid Ungern-Sternbergid. See oli ühtlasi Eesti alal üks esimesi suuri tekstiiliettevõtteid ja etendas märkimisväärset rolli veel 20. sajandi alguses. Vabrik hävis II maailmasõja ajal.
Vabrikuasula oli hoolega kavandatud ja eeskuju võeti ennekõike Inglismaalt.
1844 hakati vabrikutöölistele krunte jagama ja elamute ehitamiseks laenu andma.
Vabrikuväljaku (endine vabrikuhoov)
ääres on alles kunagised meistrite majad: suurte aedadega ühekorruselised hooned ja pikk, üle 60meetrine maamõisat meenutav puitehitis, omaaegne vabrikudirektori elamu. Nüüd asub siin Hiiumaa muuseum, mille püsiekspositsioon annab ülevaate kunagise kalevivabriku töölise ja härrasrahva elust.
Muuseumis saab end proovile panna, vastates vabriku ajalooga seotud küsimustele või läbides kalevivabriku töölisele tehtava oskuste ja teadmiste proovi, mis nõuab head meeskonnatöö oskustki.