Tuletorn asub Mērsragsi kesklinnast umbes 1 km põhjas, telkimisalal. 1873. aastal palus Riia börsikomitee Peterburi mereministeeriumi hüdrograafiateenistusel tuletorn võimalikult kiiresti paigaldada, sest kivine kallas ohustas laevu, mis olid kõrvale kaldunud Kolka tulelaeva ja Daugava vahelistest joontest. jõesuudme. Kõik suurema paigalduse, metalltorni, laterna ja optilise aparaadiga seotud kulud kandis Pariisi Riia börsikomitee koosolek. Tuletorn pühitseti 10. septembril 1875. Tuletorni kõrgus on 21,3 m. Tuletorni torn tehti Pariisis Sotera, Lemonje & Co tehases. Sellepärast nimetatakse väikese ühenduseks Pariisiga Mersragsi tuletorni "prantsuse". Eraldi seisev silindrikujuline, needitud 18,5 meetri kõrgune rauast konstruktsiooniga torn, mille alumine osa pärast Esimese maailmasõja 1922. aastal tekitatud kahjustusi betoneeriti ja tugevdati raudbetoonist lisatarvikutega. Torni ülaosas on konsoolidel raudkonstruktsioonil põhinev ümbersõidurõdu. Heledaid ruume kroonib kuplikujuline katusekonstruktsioon, mis lõpeb sfäärilise dekoratiivkonstruktsiooni ja esiklaasiga. Tuletorni sissepääsu juurde püstitati 1975. aastal tuletorni sajanda aastapäeva auks mälestustahvel aastatega "1875-1975". Mērsragsi tuletorn on jäädvustatud ka 2006. aastal välja antud AS-i "Latvijas pasts" postmargis. Märgisel on Mērsragsi tuletorn, taustal pilves taevas. 2019. aastal, tähistades esimest korda ülemaailmset meresõidunädalate tehnilist päeva, 1. juulil, avati Lätis kolm tuletorni tasuta ülevaatuseks. Üks neist, Mērsragsi tuletorn. Sel päeval külastas Mērsragsi tuletorni 108 inimest. Noorim kasutas neid tutvustusi 4-aastane poiss oma perega ja vanim 83-aastane daam.