Hiiumaa läänetipus, Kõpu tuletorni lähistel, kõrgub punaseks võõbatud Ristna tuletorn. Torn koosneb kahest üksteise sees raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp, ja eristub teistest oma kaheksa profiilrauast tugipiilari ning torni tipus väljaulatuva viiemeetrise teenindusruumiga, mille kohal on laternaruum. Torni kõrval on väike söögikoht.
Ligidusse jäävat Kõpu tuletorni varjutas tihti udu ja seetõttu otsustati Kõpu poolsaare tippu ehitada uus tuletorn, millel oli lisaülesanne: hoiatada punase plinkiva tulega jää liikumisest, kui Soome lahe laevateel on takistavat jääd. I maailmasõjas sai tuletorni õhuline sõrestikkonstruktsioon tugevalt kannatada ja see kaeti 1920. aastal betoonsärgiga.
Soliidsetest Gordoni tüüpi malmtuletornidest olid katlaplekist tuletornid tunduvalt odavamad ja kiiremini paigaldatavad, sest monteerimistööd oli vähem ja raud ehitusmaterjalina soodsam.
1884. aastal seati Ristna tuletorni üles 20puudane (328kilogrammine) udukell. Aasta hiljem paigaldati laternaruumi optilise seadme ette kellamehhanismi ja raskusjõu toimel pöörlevad varjutavad ekraanid, mis pandi tööle, kui Soome lahes oli liikuv jää. 1889. aastal valmis tuletorni lähedusse raudplekist kuur, kuhu toodi Eestis esimene aurusireen.