Esimese maailmasõja ajal rajati Selija 600 mm raudtee Saksa armee poolt sõjaliseks infrastruktuuriks rinde varustamiseks, puidu ja muude majanduskaupade transpordiks okupeeritud aladelt, hilisematel aastatel kasutasid seda majandusinfrastruktuurina erinevad poliitilised režiimid, see asub territooriumil, mille piirid määrati esmakordselt 2021. aastal vastu võetud Läti ajalooliste maade seadusega, ja see sobib võrdselt nii sõjalise kui ka tööstusliku pärandi kui terviku hulka.

 

Kuigi Läti raudteede ajaloos on kitsarööpmelisi raudteid põhjalikult uuritud, käsitlevad seda teemat käsitlevad teosed maarööpaid üsna üldiselt, keskendudes pigem nende ehitamise ja käitamise algfaasile Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda ning kajastamata piisavalt, kuidas neid raudteid kasutati üldises reisijate- ja kaubaveos, eriti 1945. aasta järgsel perioodil. Selija 600 mm raudteed on seni käsitletud pigem väikesemahulistes töödes, mis on sageli seotud kohaliku ajalooga või kajastuvad kaasaegsete mälestustes. Samuti on see jäänud Lääne-Euroopa raudteede ajaloo uurijate huviorbiidist välja allikate piiratud kättesaadavuse ja vähesuse tõttu.

 

Uurimisrühma eesmärk oli seega mitte ainult uurida Seliani 600 mm raudtee ehitusprotsessi, tegevuseesmärke ja mõju piirkonna arengule, analüüsides seda võimalikult laiaulatuslikult nii temaatiliselt kui ka kronoloogiliselt ja kohati territoriaalselt laias piirkonnas, mis on määratletud raudtee kui I maailmasõja aegse sõjalise infrastruktuuri osa iseloomuga, vaid ka saada võimalikult täpset teavet raudteeliinide loodusliku paigutuse kohta, kasutades maapinna aeroskoopilise skaneerimise (LiDAR) andmekogumit, mis on saadud valguse tuvastamise ja kaugseire abil.

 

Projektiga edendatakse looduses leiduvate suuremate 600 mm raudteeinfrastruktuuride säilitamist, tuues need avalikkuse tähelepanu alla ja võimaldades kohalikel kogukondadel neid turismiatraktsioonina tutvustada. Tehtud töö võib olla aluseks sellele, et kunagise ulatusliku raudteevõrgu teatavad elemendid kantakse riikliku või kohaliku kaitse all oleva mälestise nimekirja ja seega kaitstakse neid hävitamise eest või vähemalt märgistatakse avalikult.

 

Projekti rahastati programmi Zemgale 2020 Kultuur projektikonkursi kaudu ning projekti esimeseks etapiks puuduolevad vahendid eraldas Viesīte vald. 2021. aastal oli Leedu Vabariigi kaitseministeerium veendunud monograafia avaldamise asjakohasuses ja eraldas raha monograafia koostamiseks.

 

Nii said aastatel 2020 ja 2021 Covid-19 pandeemiaga seoses teadlased Toms Altbergs (Mg. Eng., VAS "Latvijas dzelzceļš" tööstuspärandi ekspert), Kārlis Dambītis (dr. hist., Läti okupatsioonimuuseumi ajaloolane), Aivars Markots (dr. geol.., Läti Ülikooli dotsent) ja Ilze Freiberga (Mg. hist, Jelgava, Läti Raudteemuuseumi ekspositsioonide ja näituste kuraator) teostasid kõik võimalikud uuringud I maailmasõja ajal ehitatud kitsarööpmelise raudtee kohta (liinide ehitus, järjestus, asukoht looduses ja kaartidel, Saksa armee strateegilised eesmärgid uuritaval territooriumil, kitsarööpmelise raudtee majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju hilisematel tegevusaastatel jne). Seliuse Väike-Baani uuriti kartograafia, raudtee ehituse, sõjalise ja sotsiaal-majandusliku ajaloo kontekstis. Võrgustike tuvastamiseks kasutati LiDAR-andmeid. Raudtee kartograafiliseks identifitseerimiseks looduses koostati GPS-andmebaas. Monograafia tarbeks otsiti, leiti ja hangiti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ja erakogujate kogudes esimese maailmasõja aegseid fotosid ning tehti 2020. ja 2021. aasta raudteeinfrastruktuuri fragmentide fotodokumentatsioon.

 

Oleme saavutatu üle uhked ja jätkame rahaliste vahendite kogumist monograafia avaldamiseks.

 

Väljaandja: ühing "Selija kultūras projekti"

 

Koost. A. Neija

 

Zin. Toim. Dr.hist. Ēriks Jēkabsons

 

Ed. Austra Celmiņa-Ķeirāne

 

Transl. Māra Kokina

 

Graafiline kujundus: Kirils Kirasirovs

 

Teave koostatud projektijuhi Agnese Neija poolt