Jaam Paplaka (endine nimi - Pleike) avati 1879. aastal, kui Liepaja sadama laiendamiseks ehitati siia karjääridesse haru. 1919. aastal ehitati jaama uus puitehitis, mis tegutses Läti esimese iseseisvuse ajal. Paplaka jaamahoone hävis II maailmasõja Priekule lahingute käigus täielikult. Sõjajärgsel perioodil renoveeriti kogu Nõukogude Liidu raudteejaamad tüüpprojektide järgi.1952 ehitati siia uus standardjaamahoone kui väike raudteejaama hoonekompleks 25 reisija jaoks.
Paplaka jaamahoone, kus asusid ooteruum, side- ja piletikass, samuti ühetoaline teenistuskorter ja muud jaama abihooned - pagasi (inventari) hoiuruum, tualettruum (mehed, naised koos inventari abivahenditega) , raskeveose peale- / mahalaadimise kaldtee on väljastpoolt avalikuks vaatamiseks saadaval, kuid soovi korral võib ekskursiooni korraldada.
Jaama territooriumil on kuus hoonet, millest kaks maja korteritega töölistele ja jaama juhataja maja. Pakihoidlas on väike hobumuuseum.
Praegu haldab Dzintra Blūma koos spordiühingu “Kanu atvars” aktivistidega Paplaka jaama ja selle ümbrust ning on juba välja töötanud üsna põneva turismipakkumise.